Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. Nemad võivad mõnusasti istuda ja mängu pealt vaadata. Kui nad ka võiduvilja iial maitsta ei saa, jääb neil vähemalt kaotusekibedus tundmata. Nad elavad, nagu me kõik peaksime elama - segamatult, ükskõikselt, muretult. Ei too nad teistele hukatust ega teised neile.
*** *** ***
Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead kui meil enestelgi.
*** *** ***
Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad.
*** *** ***
Kurb mõelda, kuid geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu. See seletab ka, miks me kõik enda liigse harimisega suurt vaeva näeme. Metsikus võitluses olemasolu eest vajame midagi kestvamat ja sellepärast täidame oma ajusid igasuguse prahi ja faktidega rumalas lootuses oma kohta kinni hoida. Kõigest täielikult informeeritud inimene - see on kaasaegne ideaal. Aga kõigest täielikult informeeritud inimese aju on üks õudne asi. See on nagu vanakraamikauplus, täis peletisi ja tolmu, kus iga asi on hinnatud üle oma tõelise väärtuse.
*** *** ***
Kellelegi mõju avaldada on sama kui panna temasse oma hing. Mõjutatav ei mõtles siis enam oma loomulikke mõtteid ega põle enam oma loomulikes kirgedes. Tema voorused pole siis enam tema omad. Tema patud on laenatud. Ta muutub mingi võõra muusika vastukajaks, saab näitlejaks osas, mis pole kirjutatud tema jaoks.
*** *** ***
Aga sõnad! Paljad sõnad! Kui hirmsad nad on! Kui selged, elavad ja julmad! Nende eest pole pääsu. Ja ometi - missugune peen võlu neis peitub! Neil näib olevat võime anda kujuta asjadele plastiline vorm ja neis on omapärane muusika, mis on magus nagu vioola või kandle helin. Paljad sõnad! Kas on olemas midagi reaalsemat kui sõnad?
*** *** ***
Maailma tõeline müsteerium on nähtav, mitte nähtamatu...
*** *** ***
Noorus on ainus asi, mida on väärt omada.
*** *** ***
Iga haarava loo taga leidub ikka midagi traagilist.
*** *** ***
Armastus on rohkem väärt kui raha.
*** *** ***
Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale.
*** *** ***
Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alati head, aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud.
*** *** ***
Alati on midagi naeruväärset nende inimeste tunnetes, keda me enam ei armasta.
*** *** ***
Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame.
*** *** ***
Heades kavatsustes on midagi saatuslikku - need jäävad alati hiljaks.
*** *** ***
Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju. Üksikasjad on alati labased.
*** *** ***
On patte, mille võlu seisneb pigem nende meenutamises kui nende tegemises.
*** *** ***
Teadmine oleks saatuslik. Just teadmatus on see, mis meid võlub. Udu muudab asjad imeliseks.
*** *** ***
Kõik teed lõppevad ühes ja samas punktis - purunenud illusioonide juures.
*** *** ***
Elu üle ei valitse ei tahe ega kavatsus. Elu on närvides, kudedes ja pikkamisi ülesehitatud rakkudes, kus mõte ennast peidab ja kus kirg oma ulmasid näeb. Te võite ju end kindlana tunda ja tugevaks pidada. Kuid mõni juhuslik värvitoon toas või hommikutaevas, mõni eriline lõhn, mida te olete armastanud ja mis äratab teis õrnu mälestusi, üks rida unustatud luuletusest, mida juhtute uuesti lugema, kadents mõnest muusikapalast, mille mängimise olete ammu jätnud - need on asjad, millest oleneb meie elu.
No comments:
Post a Comment