Sünnipäevaks

Ära iialgi arva, et üksi Sa oled,
et muret või rõõmu Sul jagada pole.
Kui väsinult õhtuti magama lähed,
Sind saadame valvama kuu ja ka tähed.
Kui tunned, et eksinud on Sinu meel,
meie parimad soovid Sul näitavad teed.
Meid leida võid päiksest ja vihmasajust,
Sind eemale juhime maailma valust.
Kui südamest midagi ihkad või soovid,
on alati keegi, kes kuuleb ja hoolib.
Vaid hüüa, kui tunned, et sõpru on vaja,
me Sinu jaoks alati leiame aja.
Sul soovime armastust, õnne ja edu
ja tänaseks maailma parimat pidu!

Charlotte Brontë - "Jane Eyre"

Ka ühteainsasse südamlikku sõnasse võib niisama palju häid soove mahutada kui hulgasse.

*** *** ***

Tunded ilma mõistuseta on lääged, ent mõistus ilma tunneteta on liiga kibe ja kesine.

Emale, kes kaugel...

Ema, mu armas ja hea,
kaua ei ole Sind näinud.
Ei tulla ma saa niipea veel,
ema, mu armas ja hea.

Ema, Sa ootad, ma tean.
Pikad Su ööd ja Su päevad.
Ammuseid kirju veel loed,
ema, mu armas ja hea.

Endiselt hästi mul kõik,
muret ei maksa Sul tunda,
tulen, kui kiire aeg mööda on läind.
Ema, Sa ootad, ma tean.

Üks luuletus lapse sünnipäevaks

Veel oled laps, kes päiksekiiri püüab
ja virveid veel.
Sind tuulehoogki nimepidi hüüab
nii tihti veel.

Veel oled laps, kel nähes lepalindu,
kõik meelest kaob,
pihk haarab õhku, silmad täis on indu
ja süda taob.

Veel oled laps, kes kõige järel ruttab,
mis särav näib,
kes näoli maas üht õit võib taga nutta,
peod lilli täis.

Õnneseen (Venda Sõelsepp)

Kas teate: olen küll üks õnneseen ma!
Ah et miks või? Kohe teile selgeks teen ma!
Oma ema ükski lill ei ole näinud,
üle niidu käsikäes nad pole käinud.
Pilvelapsed ei saa ema kallistada,
tuul neid pillub igaühte oma rada.
Aga mina tunnen nagu pehmeid pilvi
enda ümber ema käsi, näen ta silmi.
Niidule ja metsa, trammile ja linna
käsi tema peos ma alati võin minna.
Kui vaid soovin, oma emale teen pai ma...
sellepärast olengi üks õnneseen ma!

Maarja-Liis Ilus laulab seda laulu siin .

Stendhal - "Punane ja must"

* Milline suur tegu poleks äärmuslik sel silmapilgul, kui seda tehakse? Kui ta aga on tehtud, siis tundub ta võimalikuna ka harilikele surelikele.

* Alati, kui keegi teeb mõne lolluse, ajab ta selle oma hea südame süüks.

* Selle eest, et kogu aasta võiksid püstipäi käia, maksab mõned veerandtunnid vaeva näha. (Casti)

* Sõna on inimesele antud oma mõtete varjamiseks. (Püha isa Malagrida)

Ema väike ingel

Vaata, ema, olen tuul - mängin Sinu juustes.
Sosistan Sul kõrva tasa: "Olen Sinu juures."
Vaata, ema, olen kuu - öösel Sind ma paitan.
Naeratus on Sinu suul, unenäos Sind aitan.
Vaata, ema, olen päike - Sinu silmis säran.
Näen seal hulga pisaraid, pühi need nüüd ära.
Vaata, ema, olen lumi - nõnda külm ja valge.
Akna taha teen Sul kohe hästi mitu hange.
Vaata, ema, olen vihm - märjaks teen Su põsed.
Kui vaid saaks, siis uhuks ära kõik Su suured mured.
Vaata, ema, olen siin, Sinu südames ja hinges.
Olen Sinu lähedal - SINU VÄIKE INGEL.

Ema süli...

Igal lapsel on olemas
pihlapuu, vikerkaar
ja üks salasaar,
kus kunagi
ei hakka vilu,
kus millekski teiseneb
liblika lend,
loojangu ilu.
Sel saarel
naerma hakkab nutt
ja tühja jookseb tüli.
See saar, laps arvab,
on ema süli.

Beebid

Seda rõõmu enne ei mõista,
kui ükskord ta endal on käes.
Võid mistahes lahinguid võita,
kuid neist seda rõõmu ei näe.
Esmakordselt kui näed ta palgeid
ja kuuled ta hõiskavat häält,
vanad rõõmud on hallikasvalged
ja see üks on see ainus, mis jääb...

Anna Haava - Armastus

Oh ma isegi ei tea,
millal tuli armastus
minu põue, millal tärkas
vaikne arglik igatsus.

Oli ilmsis see või unes,
millal iseendale
ometigi tunnistasin,
et Sa armas minule.

Millal esimest kord` õnnel
palvetasin Sinu eest,
millal esimest kord` nutsin
armastavast südamest.

Erich Maria Remarque - "Taeval ei ole soosikuid"

Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.

Armastusel ei olnud tagasiteed; iial ei saanud uuesti alustada. Mis tehtud, jäi verre ringlema.

Karl Ristikivi - Ka sisaliku tee...

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldus
ja kuhugi tallele pandud .
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja  ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.

See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.

Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.

Karl Ristikivi - Meie juured...

Meie juured ei ole lapsepõlves,
kodumullas ja maakamaras,
murukoplis,
kus aabitsalapsed mängivad.
Meie juured on igas paigas,
kust me kunagi mööda käinud.

Nii me kasvame virnrohu kombel
kinni hakates siit ja sealt.
Ja need lõputa keerlevad teed
ja need kaugustes sinavad metsad,
unistuste mägedest rääkimata,
võõrad paigad ja võõrad nimed
saavad omaks ja uuesti võõraks.

Ei nad päriselt kao.
äkki haljendab ränduri kepp
Ning kasvatab juuri ja õisi.

Erich Maria Remarque - "Triumfikaar"

Ja mis teil ka südamel poleks - ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad.
***
Üksindus - elu igavene refrään. See ei ole ei pahem ega parem, kui mõnigi muu asi. Sellest räägitakse liiga palju. Inimene on alati - ja mitte iial - üksi.
***
Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi.
***
Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud.
***
Kui tahad midagi teha, siis ära päri, missugused on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi.
***
Pimedas räägitud sõnad... kuis saab neid tõena võtta? Tõelised sõnad vajavad suurt valgust.
***
Nii aga muutub see kübeke igatsust, mida tunneme kellegi järele, kelle me maha oleme jätnud või kes meid maha on jätnud, oreooliks selle ümber, kes hiljem tuleb. Ainuüksi juba see, et me varem oleme midagi kaotanud, annab uuele mingi omapärase romantilise sära.
***
Elu oli elu; see polnud midagi väärt ja oli ometi kõik.
***
Öösel oled ikka teistsugune kui päeval.
***
Inimene ootab alati midagi muud.
***
Alati on õigus sellel, kes esimesena ründab!
***
Naisi tuleb jumaldada või nad maha jätta. Vahepealset võimalust pole.
***
Liiga hilja. Midagi ei saa tagasi tuua. Keegi ei tule tagasi. Niisama hästi kui läbielatud tund iial ei kordu.
***
Teadmine ei tee kunagi valu. Valu teeb vaid "enne" ja "pärast".
***
Kui armetuks muutuvad tõed, kui neid sõnades väljendada.
***
Armukadetseda võib armastust, mida teisele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse.
***
Miski ei pöördu tagasi. Miski ei taastu. Mitte miski. Isegi kui ta tagasi tuleks, ei oleks see enam see, mis oli.
***
Ma tean, et kui ma ta tagasi saaksin, kaotaksin ma ta jälle ja mu igatsus tema järele jääks. Ma lahkan oma  tundeid nagu laipa surnukuuris, kuid mu igatsus muutub tuhat korda elavamaks. Ükskord läheb see üle, ma tean, aga see teadmine ei aita mind.
***
Ma ei oska endale ette kujutada, et me enam iialgi koos ei ole. Mõnda aega, seda küll. Aga mitte alatiseks. Mitte iialgi alatiseks.
***
Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninali lennata.
***
Ükski inimene ei või võõramaks muutuda kui see, keda kord armastasid...
***
Armastuseta oled nagu laip puhkusel, muud midagi kui vaid paar daatumit ja juhuslik nimi, ja samahästi võiksid ka surra...

Oscar Wilde - "Dorian Gray portree"

Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. Nemad võivad mõnusasti istuda ja mängu pealt vaadata. Kui nad ka võiduvilja iial maitsta ei saa, jääb neil vähemalt kaotusekibedus tundmata. Nad elavad, nagu me kõik peaksime elama - segamatult, ükskõikselt, muretult. Ei too nad teistele hukatust ega teised neile.

*** *** ***
Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead kui meil enestelgi.

*** *** ***
Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad.

*** *** ***
Kurb mõelda, kuid geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu. See seletab ka, miks me kõik enda liigse harimisega suurt vaeva näeme. Metsikus võitluses olemasolu eest vajame midagi kestvamat ja sellepärast täidame oma ajusid igasuguse prahi ja faktidega rumalas lootuses oma kohta kinni hoida. Kõigest täielikult informeeritud inimene - see on kaasaegne ideaal. Aga kõigest täielikult informeeritud inimese aju on üks õudne asi. See on nagu vanakraamikauplus, täis peletisi ja tolmu, kus iga asi on hinnatud üle oma tõelise väärtuse.

*** *** ***
Kellelegi mõju avaldada on sama kui panna temasse oma hing. Mõjutatav ei mõtles siis enam oma loomulikke mõtteid ega põle enam oma loomulikes kirgedes. Tema voorused pole siis enam tema omad. Tema patud on laenatud. Ta muutub mingi võõra muusika vastukajaks, saab näitlejaks osas, mis pole kirjutatud tema jaoks.

*** *** ***
Aga sõnad! Paljad sõnad! Kui hirmsad nad on! Kui selged, elavad ja julmad! Nende eest pole pääsu. Ja ometi - missugune peen võlu neis peitub! Neil näib olevat võime anda kujuta asjadele plastiline vorm ja neis on omapärane muusika, mis on magus nagu vioola või kandle helin. Paljad sõnad! Kas on olemas midagi reaalsemat kui sõnad?

*** *** ***
Maailma tõeline müsteerium on nähtav, mitte nähtamatu...

*** *** ***
Noorus on ainus asi, mida on väärt omada.

*** *** ***
Iga haarava loo taga leidub ikka midagi traagilist.

*** *** ***
Armastus on rohkem väärt kui raha.

*** *** ***
Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale.

*** *** ***
Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alati head, aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud.

*** *** ***
Alati on midagi naeruväärset nende inimeste tunnetes, keda me enam ei armasta.

*** *** ***
Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame.

*** *** ***
Heades kavatsustes on midagi saatuslikku - need jäävad alati hiljaks.

*** *** ***
Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju. Üksikasjad on alati labased.

*** *** ***
On patte, mille võlu seisneb pigem nende meenutamises kui nende tegemises.

*** *** ***
Teadmine oleks saatuslik. Just teadmatus on see, mis meid võlub. Udu muudab asjad imeliseks.

*** *** ***
Kõik teed lõppevad ühes ja samas punktis - purunenud illusioonide juures.

*** *** ***
Elu üle ei valitse ei tahe ega kavatsus. Elu on närvides, kudedes ja pikkamisi ülesehitatud rakkudes, kus mõte ennast peidab ja kus kirg oma ulmasid näeb. Te võite ju end kindlana tunda ja tugevaks pidada. Kuid mõni juhuslik värvitoon toas või hommikutaevas, mõni eriline lõhn, mida te olete armastanud ja mis äratab teis õrnu mälestusi, üks rida unustatud luuletusest, mida juhtute uuesti lugema, kadents mõnest muusikapalast, mille mängimise olete ammu jätnud - need on asjad, millest oleneb meie elu.